Y
Kiili valla perepäev on kogukonna päev, kuhu on oodatud kõik kiili valla elanikud.
Päeva jooksul toimub ja saab näha:
* Noortekeskuse alal tasuta lustimiseks vapralt valmis nii batuudid, skyjump kui zorb-pallid. Lisaks tehakse majas sees näomaalinguid ja fotosid saab teha fotoboksis.
* Süüa pakub pelmeenibuss ja Lustimaa kohvik. Lisaks on fuajees õpetajate kohvik (tasumine sularahas).
* Kooli liikumisõpetajad teevad mõnusaid mänge tenniseväljakul (või aeroobikasaalis), kust ei puudu ka auhinnad.
* Taaskasutuse laat on spordisaalis. Laadale registreerimine:
https://forms.gle/dL8L4555cbCKpc1d7
Perepäeva raames toimub taaskasutuse laat, kus on võimalus müüa või vahetada endale mittevajalikke, kuid hästi hoitud esemeid nagu riided, raamatud, mänguasjad, kodutarbed vms.
Laadaalal on välja pandud viimast korda ka kõik kooli unustatud / kaotatud esemed. Pärast perepäeva pakitakse need kokku ja viiakse taaskasutusse.
* Töötoad kõikidele huvilistele söökla ruumides
Mesilasvahast toidurätiku tegemine
Lillepottide kaunistamine
10R klass õpetab sõlmi tegema ja esmaabi andma
10D klassi tehtud kollaaži saab samuti uudistama tulla söökla alale
* 8. klassi õpilaste selle aasta loovtööd on välja pandud kooli koridoris
* Lava on spordisaalis ning perepäeva avamine kell 11.00.
Seejärel saab näha erinevaid lauljaid ja tantsijaid kuni ürituse lõpuni.
Kohtumiseni perepäeval!
Kiili valla beebipidu toimub 01. juunil 2025 kell 11.00 Kiili Rahvamajas. Kutsetega kontsert-aktus on mõeldud väikestele vallaelanikele ja nende vanematele.
Ajakava:
11.00 esineb rahvamaja käsikellade ansambel Grazioso
11.11 “Lapsele pai” – üle-eestiline lastekaitse päeva raames aktsioon, kus peatutakse hetkeks ning pööratakse tähelepanu lastele, andes neile pai.
11.15 Vallavanema tervitus
11.20 Pisikeste vallakodanike ja nende vanemate õnnitlemine
Taas on tulemas Kiili kevadlaat ja Rahvapidu. Seekord koos Grillfestiga!
10.50 – Hip-Hopa kepphobuste pargi, Džiugase juustukerade hoidmise ja Pik-Nik juustupulkade rebimise Kiili valla meistrivõistluste tutvustus
11:00 Kevadlaada ja Grillfest tuleb külla algus
Esineb ansambel Rockin’ Lady and Her Rivertown Boys
11.20 – Grillfest tuleb külla! ja Kiili valla esindaja avasõnad
Järjekorras juba 20. Paekna tantsupidu leiab aset 17. mail 2025 kell 17:00 Olev Ranniku nimelisel Kiili staadionil.
Juubelitantsupeol esinevad kõik Kiili valla rahvatantsurühmad.
Naisrühm Kiilitar – tantsuõpetaja Triin Aas
Seeniorid Kiili Ago ja Mummu-Liine – õpetaja Triin Aas
Segarühm Kiili Keerulised – õpetaja Triin Aas
Segarühm Kiili Keerulised 2 – õpetaja Triin Aas
Naisrühm Kangru Kiired 1 – õpetaja Märt Agu
Naisrühm Kangru Kiired 2 – õpetaja Märt Agu
Segarühm Kiili Kirjud (Suured) – õpetaja Merike Kiil
Koolirühm Kiili Kirjud (Väiksed) – õpetaja Merike Kiil
Õpetajate naisrühm Sinikiil – õpetaja Meeli Tõnismaa
Tillukesed Lapsulii tantsijad koos emade-isadega – õpetaja Solvi Kruus.
Paekna tantsupeo saamisloost kirjutab tantsuõpetaja ja Paekna tantsupidude lavastaja Triin Aas Kiili Lehes nii:
“Paekna tantsupidu sündis natuke juhuslikult ja naljatamisi ning Kiili naiste suurest tantsutuhinast 2005. aasta kevadel. Kui naisrühm Kiilitar oli oma esimese tantsuhooaja 2004. aasta suvel lõpetanud suurel tantsupeol „Las jääda ükski mets“, sooviti ka teist hooaega. Nii tuli mõte, et lõpupeo-koosistumise kõrval kiilitar Triin Jaago kodus, Paekna külas võiks läbi tantsida ka kõik aasta jooksul õpitud tantsud ja pealtvaatajaidki kutsuda. Nii saigi väikesest mõtteterast sündida esimene Paekna tantsupidu, mille pidasime Triinu lahkete naabrite maalilisel õuel. Peole sai kutsutud kõik Kiili rahvatantsijad ehk Triin Aasa rühmad – Kiilitari kõrvale ka memmed-taadid ja lasterühma. Esimene pidu 2005. aastal sai tõesti vägev! Külarahvas sai MTÜ Taga-Nabala Külade poolt pakutud grillvorsti kõrvale mõnusat tantsu nautida. Koostöös Kiili rahvamajaga loodi Paekna tantsupeost traditsioon – et esimene pidu ei jääks ühekordseks õnnestunud entusiasmipuhanguks.
Järjepidevus
Kolm esimest pidu pidasime Paekna küla erinevatel platsidel, 14 pidu leidsid aset Nabala mõisa kaunis pargis ja kaks viimast Kiili kooli staadioni jooksurajal. Staadionil toimub ka käesoleva aasta, järjekorras kahekümnes tantsupidu. Üks kord on pidu piirangute tõttu pidamata jäänud. Kuigi enamus peod on peetud mujal kui Paeknas, siis Paekna peo nime olen säilitanud järjepidevuse märgiks, millest on saanud omamoodi kaubamärk.”
Sissepääs tasuta!
Kiili käsikellade ansambli Grazioso kontsert “Helisev armastus”
Kavas on palju kauneid viise, mis on pühendatud armastusele. Esitlusele tuleb tuntud heliloojate poolt kirjutatud muusika filmidele. Kui soovid näiteks kuulda, kuidas kujutas tuntud helilooja oma tulevast abikaasat muusikas, siis oled oodatud kontserdile.
Sissepääs TASUTA.
Avatud on kohvik.
Kiili keraamikaringi uus kevadnäitus raamatukogus. Juhendaja on Kersti Kõrsmaa.
PILETID: 5€/6€
PÄEVAPILETID: 15€/18€
10:45 Leelo. Ükskord me täname niikuinii
Kuidas rääkida rasketest asjadest nii, et säiliks mitte ainult eluisu vaid ka elulust?
Dokumentaalfilm “Ükskord me naerame niikuinii” avab Leelo Tungla varjatud ja värvikad tahud, viies vaataja rännakule läbi tema elu, perekondlike- ja rahvuslike väärtuste – kõike seda ühiskondlike muutuste tuultes läbi aastakümnete. Kuidas luua midagi, mis on suurem kui inimene ise, ja tuua kokku põlvkondi nii raamatu lehekülgedel, eurolaval kui laulukaare all? See on film
eestlusest, headusest ja püüdest leida eneses naer kõigi raskuste kiuste.
12:00 Minu kallimad
Dokumentaalfilm “Minu kallimad” jälgib nelja aasta jooksul kolme paari, kes on
erinevatel põhjustel läinud polüamooria teekonnale, mis tähendab, et neil on korraga
rohkem kui üks intiimpartner. Kas mitmiksuhe on tõepoolest armastuse kõrgeim
vorm, nagu väidavad tantristid, või on see vaid viis, kuidas ammu lahendamata
jäänud probleemid saavad uue sisu? Eva Kübara vaatlev dokumentaalfilm on täis
tugevaid tundeid, otsingut ja õnnehetki, suhtedraamasid ja armukadedust, aga ka
elulist huumorit.
Dokumentaalfilm “Minu kallimad” jälgib nelja aasta jooksul kolme paari, kes on
erinevatel põhjustel läinud polüamooria teekonnale, mis tähendab, et neil on korraga
rohkem kui üks intiimpartner. Kas mitmiksuhe on tõepoolest armastuse kõrgeim
vorm, nagu väidavad tantristid, või on see vaid viis, kuidas ammu lahendamata
jäänud probleemid saavad uue sisu? Eva Kübara vaatlev dokumentaalfilm on täis
tugevaid tundeid, otsingut ja õnnehetki, suhtedraamasid ja armukadedust, aga ka
elulist huumorit.
14:00 Päikese kodanikud
Vennad Tarmo ja Toomas Urb on muusikud, kelle fenomeni 1980ndate aastate Eestis on raske üle hinnata. Kitarri saatel romantilisi ballaade esitades suutsid nad tuua täismaja mistahes kontserdisaali. Mõned laulud nagu ”Imeline laas” või ”Musta pori näkku” on muutunud ”folklooriks.”
Vanemale vennale Tarmole tundus, et Nõukogude Liidus ta oma annet realiseerida ei saa ja on vaja pääseda Läände. Sellist soovi peeti NLis hullumeelsuseks. Esialgu proovis ta heaga, abielludes Itaalia kodanikuga. Kui teda kahe aasta jooksul ei lastud naise juurde kolida, tekkis tal trots ja kinnisidee igal juhul minema putkata. Tulemuseks olid vahistamised, istumine Patarei vanglas, skisofreenikuks kuulutamine ja sundravi psühhiaatriakliinikus. Kinnipidamisasutustes tegeles Tarmo intensiivselt erinevate idamaiste filosoofiatega ja ”sai vaimudelt kinnituse, et tema missioon on ravida, aidata inimesi.” KGB-le oli see kinnitus, et mees on hull.
Perestroikasegaduses ja mõjukate sõprade abiga õnnestus Tarmol lõpuks hullumajast välja saada ning “skisofreensele potentsiaalsele kodumaareeturile” ja tema vennale anti aasta hiljem väljasõiduluba Soomes plaadistamiseks. Tagasi nad tulla ei kavatsenud. Nii ka läks.
Dokumentaalfilm ”Päikese kodanik” avab paljude tunnistuste, dokumentide ja KGB toimikute kaudu Nõukogude rusuvat olemust ja repressiivorganite toimimist. Film suumib Tarmo Urbi kaasusesse, kuid selle lahutamatuks osaks on ka vend Toomas, kellega elatakse aastakümneid täielikus sümbioosis.
Vennad Tarmo ja Toomas Urb on muusikud, kelle fenomeni 1980ndate aastate Eestis on raske üle hinnata. Kitarri saatel romantilisi ballaade esitades suutsid nad tuua täismaja mistahes kontserdisaali. Mõned laulud nagu ”Imeline laas” või ”Musta pori näkku” on muutunud ”folklooriks.”
Vanemale vennale Tarmole tundus, et Nõukogude Liidus ta oma annet realiseerida ei saa ja on vaja pääseda Läände. Sellist soovi peeti NLis hullumeelsuseks. Esialgu proovis ta heaga, abielludes Itaalia kodanikuga. Kui teda kahe aasta jooksul ei lastud naise juurde kolida, tekkis tal trots ja kinnisidee igal juhul minema putkata. Tulemuseks olid vahistamised, istumine Patarei vanglas, skisofreenikuks kuulutamine ja sundravi psühhiaatriakliinikus. Kinnipidamisasutustes tegeles Tarmo intensiivselt erinevate idamaiste filosoofiatega ja ”sai vaimudelt kinnituse, et tema missioon on ravida, aidata inimesi.” KGB-le oli see kinnitus, et mees on hull.
Perestroikasegaduses ja mõjukate sõprade abiga õnnestus Tarmol lõpuks hullumajast välja saada ning “skisofreensele potentsiaalsele kodumaareeturile” ja tema vennale anti aasta hiljem väljasõiduluba Soomes plaadistamiseks. Tagasi nad tulla ei kavatsenud. Nii ka läks.
Dokumentaalfilm ”Päikese kodanik” avab paljude tunnistuste, dokumentide ja KGB toimikute kaudu Nõukogude rusuvat olemust ja repressiivorganite toimimist. Film suumib Tarmo Urbi kaasusesse, kuid selle lahutamatuks osaks on ka vend Toomas, kellega elatakse aastakümneid täielikus sümbioosis.
16:00 Oliüks Heino
Kes meist ei teaks Ivo Linna kuulsaks lauldud lugu “Kikilips”? Kõigi mällu sööbinud kelmikad sõnad tegi laulule Henno Käo – laulusõnade autor, kirjanik, kunstnik, ansambli Peoleo laulja.
Dokumentaalfilm jälgib Henno teekonda, alustades tagasihoidlikust lapsepõlvest väikeses Saaremaa külas kuni üle-eestilise tuntuseni, kui tema raamatuid luges iga laps ning laule esitasid ansamblid Kukerpillid, Apelsin, Talong.
Intiimsed intervjuud Henno lähedaste ja töökaaslastega toovad meie ette mehe, kelle värvikas elus oli nii armastust, raskusi kui ka suurt loomiskirge. Filmi peategelase karakteri avavad kaasteelised Leelo Tungal, Lauri Nebel, Ivo Linna, Tiina Linna, Peeter Kaljumäe, Tõnu Raadik, Maie Käo, Rein Kirst jpt Haruldaste arhiivikaadrite kaudu saab sõna ka portreteeritav ise.
“Oliüks Henno” on avameelne ja siiras lugu Saaremaa poisist, kes kasvas suureks, kuid kelle loomingus elab väike unistav poiss igavesti edasi.