Kiili Rahvamaja algusaastatesse ulatub ka rahvatantsu tegevuse algus. 2001. aasta lõpust töötab rahvatantsuõpetajana Triin Aas, algselt lasterühmade õpetajana. Praegu tegutseb tema juhendamisel neli täiskasvanute tantsurühma.

NAISRÜHM “KIILITAR” on loodud 2003. aasta sügisel. 2004. aastal osales rühm XVII tantsupeol “Las jääda ükski mets”, 2009. aastal XVIII tantsupeol “Meri”, 2011. aastal Eesti Esimesel Naiste Tantsupeol “NaiseLugu”, 2012. aastal II Soome-Eesti Tantsupeol Tamperes, 2014. aastal XIX tantsupeol “Puudutuse aeg”, 2016. aastal Eesti Teisel Naiste Tantsupeol “MeheLugu”, 2019. aastal XX juubelitantsupeol “Minu arm”, 2022. aastal III Eesti Naiste Tantsupeol “PereLugu”, 2025. aastal XXI tantsupeol “Iseoma”. Osa on võetud kõikidest maakondlikest ja kohalikest rahvatantsu üritustest, ka Tuhamägede talvistest tantsupidudest ning üle-eestilisest TeateTantsust. Rühm on osalenud mitmetel vabariiklikel tantsufestivalidel ja võistutantsimistel (2005, 2006, 2007, 2008, 2010, 2012, 2019 (II koht), 2024) ning on traditsioonilise kohaliku Paekna tantsupeo üks algatajatest. 2015. aastal osaleti esimest korda Euroopa rahvakunstifestivalil Europeade Helsingborgis Rootsis, 2017. aastal samal festivalil Turu linnas Soomes ja 2019. Saksamaal Frankenbergis. 2023. aastal tähistas Kiilitar oma 20. sünnipäeva tantsuetendusega “Aeg lendab”.

Kiilitar kannab Saaremaa Kihelkonna rahvarõivaid, mis on päranduseks saadud sügavast nõuka ajast – õmmeldud aastal 1978 ja neid kandsid kohaliku kolhoosi „Rahva Võit“ naisrahvatantsijad 1980. aastal Olümpiaregati avamisel Tallinnas. “Puudutuse” tantsupeoks valmisid uhked põlled ning “Minu arm” tantsupeoks värskendati oma abud, et olla veelgi säravamad. Kiilitar kannab aegajalt ka paljuski oma valmistatud oma kihelkonna ehk Jüri kihelkonna rahvarõivaid.

Suunatud täiskasvanud tantsuhuvilistele, kes soovivad tantsima õppida või olemasolevaid tantsuoskusi lihvida.Tantsutrennis õpitakse kõikide põhitantsude (rumba, samba, cha-cha-vha (tša-tša-tšaa), jive (džaiv), aeglane valss, viini valss, aeglane fokstrott, kiire fokstrott, tango) sammukombinatsioone.

See pilt on tehtud Kiili Kirjude juubelikontserdil märts 2023

Kiili Rahvamaja algusaastatesse ulatub ka rahvatantsu tegevuse algus. 2001. aasta lõpust töötab rahvatantsuõpetajana Triin Aas, algselt lasterühmade õpetajana. Praegu tegutseb tema juhendamisel neli täiskasvanute tantsurühma.

SEGARÜHM “KIILI KEERULISED” alustas tegevust 2009. aasta sügisel. On osaletud mitmetel suurematel ja väiksematel rahvatantsuüritustel kaugemal ja lähemal: Tuhamägede talvised tantsupeod Kohtla-Nõmmel 2010, 2011, Viljandis 2012 ning Kiviõlis 2014, kohalikel iga-aastastel Paekna tantsupidudel, traditsioonilisel Tantsuga talvesse peol, maakondlikel üritustel. On käidud esinemas Tallinnas, Missos, Avinurmes, Saaremaal, Sakus, Vasalemmas, Turbas, San-Franciscos. Rühma saab tellida ja on tellitud ka erinevatele üritustele. Rühma meestantsijad osalesid II, III ja IV Eesti Meeste Tantsupeol 2010., 2015. ja 2022. aastal Rakveres. 2014. aastal osalesid Kiili Keerulised “Puudutuse” Tantsupeol, 2017. aastal Euroopa rahvakunstifestivalil Europeade Turu linnas Soomes ja 2019. aastal juubelitantsupeol “Minu arm”. 2020. aastat ilmestas Kiili rahvamaja teiste kollektiividega koostöös sündinud lavastus “Mare, Mare, Mare”, 2021. aastat õuetrennid nii vihmas, päikeses kui lumes. 2023. aastal osalesid Kiili Keerulised XXIII Tallinna võimlemispeol Pirital, 2024. aastal Harjumaa tantsupeol Keilas.

Rühm on viimastel aastatel kasvanud nii, et 2025. aastal ISEOMA tantsupeol osaleti kahe rühmana – Kiili Keerulised ja Kiili Keerulised 2.

Kiili Keerulised naised ehk Keeru-Liined kannavad “Rahva Võidu” kolhoosilt päritud Juuru rahvarõivad, mida nad ise on oma osava näputööga suuresti korrastanud ja täiustanud. Mehed ehk Keeru-Jukud kannavad Põhja-Eesti rahvarõivaid. Kiili Keerulised 2 naistel on seljas Jüri kihelkonna rahvarõivad.